Harju maakohus mõistis täna terrorismile kaasa aitamises süüdi 30aastase Roman Manko ja 24aastase Ramil Khalilovi, kelle kapo pidas kinni mullu aprillis ja hoidis tänaseni vahi all.
- Kohtualused Ramil Khalilov (vasakul) ja Roman Manko mõisteti täna Harju maakohtus süüdi terrorismile kaasa aitamises. Foto: Andras Kralla
Khalilov mõisteti vangi 7 aastaks ja Manko 5 aastaks. Mõlema karistuse hulka kuulub juba ära istutud aeg eelvangistuses alates 13. aprillist 2015. Kohtukuludeks mõisteti mõlemalt mehelt välja 1075 eurot.
Harju maakohtu kohtuniku Helve Särgava sõnul oli meeste süü raskusaste kohtu hinnangul kõrge, kuigi teod polnud suured. Süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei olnud. Särgava selgitas, et süüdimõistetutele püütakse selgeks teha, et sellisele teole järgneb karistus ja kuigi mõlemal süüdimõistetul on pere ja alaealised lapsed ning nad elasid seni õiguskuulekalt, ei tule kõne alla tingimisi karistus. Kohtualused ei öelnud menetluse ajal kordagi, et mõistavad, et nad tegid valesti ja et need teod on lubamatud.
Kohtuotsuse kuulutamise järel selgitas Särgava veel, et kuigi süüdistusakti kohtusse saatmisel ei järgitud tähtaegu, pole see siiski menetluslik rikkumine. Kaitsjate meelest pole tõenditena lubatud teabehanke kokkuvõtted ehk jälitusinfo, aga kohtu hinnangul saab neid siiski tõendina kasutada. Kohus lähtuski teabehanke toimingu kokkuvõtetest oma otsuses - need olid piisavad, et süüdi mõista.
Maakohtu otsus tõlgitakse vene keelde ja saadetakse süüdimõistetutele vanglasse. Manko ja Khalilov on sündinud Eestis, kuid mõlemad on Vene Föderatsiooni kodanikud. Manko vajas kogu kohtuprotsessi vältel ka tõlki.
Toetasid Süürias terrorirühmituses tegutsenud sõpra
Süüriasse läinud sõbra Ivan Sazanakovi, uue nimega Abdurrahman Azani tegevust Süürias tegutsevas relvastatud terrorirühmituses.
Süüdistuse järgi toetas Khalilov Sazanakovi terroritegevust alates 2013. aastast, kui küsis korduvalt tuttavatelt Sazanakovile raha, seejuures teades, et viimane võib seda kasutada terrorikuritegude toimepanemiseks. 2013. aasta oktoobris andis Khalilov kapo andmetel Sazanakovile Süürias üle vähemalt 500 eurot sularaha. 2014. aastal edastas Khalilov Mankole palve minna Lätti ning küsida Sazanakovile püha sõja toetuseks raha.
Khalilovit süüdistatakse ka terroriühendusse kuulumisele kaasaaitamises. Süüdistuse järgi osutas ta Sazanakovile vaimset kaasabi, tugevdades tema teotahet ja väljendades poolehoidu tema tegevusele terroriühenduse liikmena.
Ka Manko oli süüdistuse järgi teadlik Sazanakovi ühinemisest terroristliku ühendusega ning toetas ja rahastas seda. 2013. aasta sügisel andis ta Khalilovi kätte Sazanakovile edastamiseks sularaha 400 eurot ning hiljem veel 200 eurot. Sama aasta teises pooles üritas ta kanda Sazanakovile Süüriasse raha Western Unioni kaudu, ülekanne jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata.
Eeluurimisel tuvastatud andmete järgi käis Manko 2014. aasta veebruaris Riias ning küsis kohtumisel raha Sazanakovi tegevuse toetamiseks.
„Arvestades terrorismi ohtlikkust, peab selle toetamisel ja rahastamisel Eestis kehtima nulltolerants. Eeluurimisel kogutud teave annab meile piisavalt põhjust süüdistada mehi teadlikus ja tahtlikus terrorismi toetamises,“ ütles menetlust juhtinud riigiprokurör Laura Vaik protsessi avaistungli novembris.
Toetus oli mõeldud perele
Mõlema süüdistatava kaitsjad rõhutasid, et Sazanakovile antud raha oli mõeldud talle ja tema perele, mitte terrorismile kaasa aitamiseks. Nimelt jäi Sazanakov 2013. aastal töötuks ja Manko kaitsja Olavi-Jüri Luige sõnul on islami kogukonnas kombeks üksteist lihtsalt aidata. Selle kinnitamiseks käis kohtus tunnistamas ka mitu Eesti moslemikogukonna esindajat.
Sazanakov suhtles Süüriast oma Eestis olnud rahastajate ja moraalsete toetajate Khalilovi ja Mankoga n-ö surnud meilikonto vahendusel, mida kapo pidevalt jälgis. Vaigu sõnul oli süüdistatavate omavaheline suhtlus varjatud ja konstrueeritud, ei kasutatud nimesid, vaid märksõnu. Sageli arutati ka selle üle, et Sazanakovi perekond on teadmatusest suures mures.
Kolm kuud pärast Saznakovi lahkumist Türki võttis Khalilov ette sama teekonna sõbra naise Lolitaga. Lolita tahtis mehele koos kahe lapsega järgneda, kuid mosleminaised ei tohi islami põhimõtete järgi üksi reisida.
Khalilov kinnitab, et tema teada õppis Sazanakov Türgis araabia keelt. Miski ei viidanud sellele, et mees võiks olla Süürias.
Protsessi kohtunik on Helve Särgava ning süüdistaja Savisaare altkäemaksuskandaalist tuttav Laura Vaik. Roman Manko kaitsja on Olavi-Jüri Luik ja Ramil Khalilovi kaitsja Kristi Rande.
Prokurör Vaik taotles Roman Manko karistuseks seitse aastat ja Ramil Khalilovile kaheksa aastat karistusseadustiku paragrahvi 237 alusel, mis käsitleb terrorikuritegu. Kokkuleppemenetlusest Khalilov ja Manko loobusid.
16 fotot
- Terrorismi toetajad mõisteti vangi Foto: Andras Kralla
Seotud lood
Täna arutleti Harju maakohtus Eesti esimesel terroriprotsessil süüdi mõistetud Ramil Khalilovi taotlust ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.